Nahk on üks vanimaid materjale inimkonna ajaloos. Juba eelajaloolistel aegadel hakkasid inimesed looma karusnahka kaunistuseks ja kaitseks kasutama. Esialgne naha valmistamise tehnoloogia oli aga väga lihtne, lihtsalt looma karva vees leotamine ja seejärel töötlemine. Ajamuutustega on inimnaha valmistamise tehnoloogia järk-järgult arenenud ja paranenud. Alates esialgsest primitiivsest tootmismeetodist kuni tänapäevase tööstusliku tootmiseni mängivad nahkmaterjalid inimelus üha olulisemat rolli.
Varajane naha tootmine
Varaseim nahatööstus pärineb Vana-Egiptuse perioodist umbes 4000 eKr. Sel ajal leotati loomakarva vees ning seejärel töödeldi seda loodusliku taimeõli ja soolase veega. See tootmismeetod on väga primitiivne ja sellega ei saa toota kvaliteetseid nahkmaterjale. Lisaks kulub tootmisprotsessis palju tööjõudu ja aega. Nahkmaterjalide tugeva sitkuse ja vastupidavuse tõttu kasutati neid aga iidses ühiskonnas laialdaselt rõivaste, kingade, käekottide ja muude esemete valmistamisel.
Ajamuutustega on järk-järgult arenenud ka inimnaha valmistamise tehnoloogia. Umbes 1500 eKr hakkasid iidsed kreeklased kasutama parkimistehnoloogiat loomade karusnaha töötlemisel, et toota pehmemaid ja vastupidavamaid nahkmaterjale. Parkimistehnoloogia põhimõte on kasutada parkimismaterjale looma karusnahas oleva kollageeni ristsidumiseks, muutes selle pehmeks, veekindlaks, korrosioonikindlaks ja muude omadustega. Seda tootmismeetodit kasutati laialdaselt iidses Lähis-Idas ja Euroopas ning sellest sai iidse naha valmistamise peamine meetod.
Ehtsa naha valmistamine
Ehtne nahk viitab loomade karusnahast valmistatud looduslikele nahamaterjalidele. Ehtsa naha tootmistehnoloogia on arenenum ja keerukam kui varase naha valmistamise tehnoloogia. Ehtsa naha valmistamise peamised protsessid on: loomakarusnaha eemaldamine, leotamine, pesemine, parkimine, värvimine ja töötlemine. Nende hulgas on parkimine ja värvimine ehtsa naha valmistamise kõige olulisemad etapid.
Parkimisprotsessis kasutatakse tavaliselt taimseid parkimismaterjale, kroomparkimismaterjale ja sünteetilisi parkimismaterjale. Nende hulgas kasutatakse laialdaselt kroomparkimismaterjale nende eeliste tõttu, nagu kiire töötlemiskiirus, stabiilne kvaliteet ja hea efekt. Kroomparkimisel tekkiv reovesi ja jäätmejäägid aga saastavad keskkonda, mistõttu tuleb neid mõistlikult puhastada ja käidelda.
Värvimisprotsessi käigus saab ehtsat nahka vastavalt vajadusele värvida erinevates värvides, et saavutada erinevaid dekoratiivseid ja kaitsvaid efekte. Enne värvimist tuleb ehtne nahk pinda töödelda, et värv saaks täielikult nahapinnale tungida ja sellele kinnituda. Praegu paranevad pidevalt värvainete liigid ja kvaliteet, mis suudab rahuldada inimeste erinevaid vajadusi ja eelistusi nahkmaterjalide osas.
PU ja PVC naha tootmine
Keemiatehnoloogia pideva arenguga on inimesed järk-järgult avastanud uusi sünteetilisi materjale, mis võivad simuleerida ehtsa naha välimust ja tunnetust ning millel on parem plastilisus, veekindlus ja vastupidavus. Nende sünteetiliste materjalide hulka kuuluvad peamiselt PU (polüuretaan) nahk ja PVC (polüvinüülkloriid) nahk.
PU-nahk on polüuretaanmaterjalist valmistatud simuleeritud nahk, millel on pehmuse, veekindluse, kulumiskindluse ja rebenemiskindluse omadused. Selle tootmismeetodiks on polüuretaanmaterjali katmine kiududele või mittekootud materjalile ja nahkmaterjali moodustamine pärast kalandreerimist, parkimist, värvimist ja muid protsesse. Võrreldes ehtsa nahaga on PU-naha eeliseks odav ja lihtne töötlemine ning see võib simuleerida erinevaid värve ja tekstuuriefekte. Seda kasutatakse laialdaselt rõivaste, kingade, mööbli ja muude toodete tootmisel.
PVC-nahk on polüvinüülkloriidmaterjalist valmistatud imiteeritud nahk, millel on veekindlad, kulumiskindlad ja kergesti puhastatavad omadused. Selle tootmismeetodiks on polüvinüülkloriidmaterjali katmine aluspinnale ja seejärel nahkmaterjali moodustamine kalandrimise, graveerimise, värvimise ja muude protsesside abil. Võrreldes PU-nahaga on PVC-naha eelisteks madalam hind ja tugevam vastupidavus ning see võib simuleerida erinevaid värve ja mustreid. Seda kasutatakse laialdaselt autoistmete, pagasi, käekottide ja muude toodete tootmisel.
Kuigi PU- ja PVC-nahal on palju eeliseid, on neil siiski ka puudusi. Näiteks tekib nende tootmisprotsessis palju kahjulikke gaase ja heitvett, mis saastab keskkonda. Lisaks ei ole nende eluiga nii pikk kui ehtsal nahal ning neid on kerge pleekida ja vanandada. Seetõttu peavad inimesed nende sünteetilisest nahast toodete kasutamisel tähelepanu pöörama hooldusele ja hooldusele.
Silikoonnaha tootmine
Lisaks traditsioonilisele ehtsale nahale ja sünteetilisele nahale on viimastel aastatel esile kerkinud uut tüüpi nahamaterjal, silikoonnahk. Silikoonnahk on kõrgmolekulaarsest silikoonmaterjalist ja tehiskiudkattega kunstnahk, mille eelisteks on kerge kaal, voltimiskindlus, vananemisvastane, veekindel, saastumisvastane ja kergesti puhastatav ning nahasõbralik ja mugav tunne.
Silikoonnaha kasutusala on lai ja sellest saab valmistada autosalongi, käekotte, mobiiltelefoni ümbriseid ja muid tooteid. Võrreldes PU- ja PVC-nahaga on silikoonnahal parem hüdrolüüsikindlus, vastupidavus UV-kiirgusele, soolapihustuskindlus ning vastupidavus kõrgele ja madalale temperatuurile ning seda ei ole kerge vananeda ja tuhmuda. Lisaks ei teki silikoonnaha valmistamisel kahjulikke gaase ja heitvett ning ka keskkonna saastamine on väiksem.
Järeldus
Iidse ja moeka materjalina on nahk läbinud pika arenguprotsessi. Alates esialgsest loomakarusnaha töötlemisest kuni kaasaegse ehtsa naha, PU-, PVC-naha ja silikoonnahani on naha tüüpe ja kvaliteeti pidevalt täiustatud ning kasutusala on pidevalt laienenud. Olgu selleks ehtne nahk või sünteetiline nahk, sellel on omad unikaalsed plussid ja miinused ning inimestel tuleb seda kasutades valida vastavalt erinevatele vajadustele ja stsenaariumidele.
Kuigi kaasaegne tootmistehnoloogia ja keemilised materjalid on asendanud paljud traditsioonilised nahavalmistamise meetodid, on ehtne nahk endiselt hinnaline materjal ning selle ainulaadne tunnetus ja tekstuur muudavad selle esmavaliku kõrgekvaliteediliste toodete jaoks. Samal ajal on inimesed tasapisi mõistnud keskkonnakaitse tähtsust ning hakanud traditsioonilise sünteetilise naha asemel kasutama keskkonnasõbralikumaid ja säästvamaid materjale. Silikoonnahk on üks uutest materjalidest. Sellel pole mitte ainult suurepärane jõudlus, vaid see saastab ka vähem keskkonda. Võib öelda, et tegemist on väga paljulubava materjaliga.
Lühidalt, koos teaduse ja tehnoloogia pideva arenguga ning inimeste tähelepanu keskkonnakaitsele areneb ja areneb pidevalt ka nahk, iidne ja moekas materjal. Olgu selleks ehtne nahk, PU-, PVC-nahk või silikoonnahk, see on inimeste tarkuse ja raske töö kristallisatsioon. Usun, et edaspidises arengus jätkavad nahkmaterjalid uuendusi ja muutumist, tuues inimellu rohkem ilu ja mugavust.
Postitusaeg: 15. juuli 2024