Nahk on inimkonna ajaloo üks vanimaid materjale. Juba eelajaloolisel ajal hakkasid inimesed loomakarusnahku kasutama kaunistamiseks ja kaitseks. Esialgne nahatootmistehnoloogia oli aga väga lihtne, loomakarva leotati lihtsalt vees ja seejärel töödeldi. Aja möödudes on inimnaha tootmistehnoloogia järk-järgult arenenud ja paranenud. Algsest primitiivsest tootmismeetodist kuni tänapäevase industrialiseeritud tootmiseni mängivad nahkmaterjalid inimelus üha olulisemat rolli.
Varajane nahatööstus
Varaseim nahatööstus pärineb Vana-Egiptuse perioodist umbes 4000 eKr. Sel ajal leotati loomakarvu vees ja töödeldi neid seejärel loodusliku taimeõli ja soolase veega. See tootmismeetod on väga primitiivne ega võimalda toota kvaliteetseid nahamaterjale. Lisaks nõuab tootmisprotsess palju tööjõudu ja aega. Nahkmaterjalide tugeva vastupidavuse ja tugevuse tõttu kasutati neid aga iidses ühiskonnas laialdaselt rõivaste, jalatsite, käekottide ja muude esemete valmistamiseks.
Ajastu muutudes on järk-järgult arenenud ka inimnaha tootmistehnoloogia. Umbes 1500 eKr hakkasid vanad kreeklased loomakarvade töötlemiseks kasutama parkimistehnoloogiat, et toota pehmemaid ja vastupidavamaid nahkmaterjale. Parkimistehnoloogia põhimõte on kasutada parkimismaterjale loomakarvades oleva kollageeni ristseomiseks, muutes selle pehmeks, veekindlaks, korrosioonikindlaks ja muudeks omadusteks. Seda tootmismeetodit kasutati laialdaselt muistses Lähis-Idas ja Euroopas ning sellest sai iidse naha tootmise peamine meetod.
Ehtsast nahast tootmine
Ehtne nahk viitab loomakarvast valmistatud naturaalsetele nahamaterjalidele. Ehtse naha tootmistehnoloogia on arenenum ja keerukam kui varase nahatootmise tehnoloogia. Ehtsast nahast tootmise peamised protsessid hõlmavad järgmist: loomakarvade koorimine, leotamine, pesemine, parkimine, värvimine ja töötlemine. Nende hulgas on parkimine ja värvimine ehtsa naha tootmise kõige olulisemad etapid.
Parkimisprotsessis kasutatakse tavaliselt taimseid parkaineid, kroomparkaineid ja sünteetilisi parkaineid. Nende hulgas on kroomparkained laialdaselt kasutusel tänu oma eelistele, nagu kiire töötlemiskiirus, stabiilne kvaliteet ja hea tulemus. Kroomparkimisel tekkiv reovesi ja jäätmed saastavad aga keskkonda, mistõttu tuleb neid mõistlikult töödelda ja hallata.
Värvimisprotsessi käigus saab ehtsat nahka vastavalt vajadusele värvida erinevates värvides, et saavutada erinevaid dekoratiivseid ja kaitsvaid efekte. Enne värvimist tuleb ehtsat nahka pinnaga töödelda, et värvaine saaks täielikult naha pinnale imbuda ja sellel kinnituda. Praegu paranevad värvainete tüübid ja kvaliteet pidevalt, mis suudab rahuldada inimeste erinevaid vajadusi ja eelistusi nahamaterjalide osas.
PU ja PVC naha tootmine
Keemiatehnoloogia pideva arenguga on inimesed järk-järgult avastanud uusi sünteetilisi materjale, mis suudavad jäljendada ehtsa naha välimust ja tunnet ning millel on parem plastilisus, veekindlus ja vastupidavus. Nende sünteetiliste materjalide hulka kuuluvad peamiselt PU (polüuretaan) nahk ja PVC (polüvinüülkloriid) nahk.
PU-nahk on polüuretaanmaterjalist valmistatud imitatsioonnahk, millel on pehmus, veekindlus, kulumiskindlus ja rebenemiskindlus. Selle valmistamismeetodiks on polüuretaanmaterjali pealekandmine kiud- või lausmaterjalile ning nahamaterjali vormimine kalandreerimise, parkimise, värvimise ja muude protsesside abil. Võrreldes ehtsa nahaga on PU-nahal madalad kulud ja lihtne töötlemine ning see suudab imiteerida erinevaid värvi- ja tekstuuriefekte. Seda kasutatakse laialdaselt rõivaste, jalatsite, mööbli ja muude toodete tootmisel.
PVC-nahk on polüvinüülkloriidmaterjalist valmistatud imitatsioonnahk, millel on veekindlus, kulumiskindlus ja lihtne puhastada. Selle valmistamismeetodiks on polüvinüülkloriidmaterjali pealekandmine aluspinnale ja seejärel nahamaterjali vormimine kalandreerimise, graveerimise, värvimise ja muude protsesside abil. Võrreldes PU-nahaga on PVC-nahal eelised madalama hinna ja suurema vastupidavuse poolest ning see suudab jäljendada erinevaid värve ja mustreid. Seda kasutatakse laialdaselt autoistmete, pagasi, käekottide ja muude toodete tootmisel.
Kuigi PU- ja PVC-nahal on palju eeliseid, on neil siiski ka puudusi. Näiteks tekitab nende tootmisprotsess suures koguses kahjulikke gaase ja reovett, mis saastab keskkonda. Lisaks ei ole nende eluiga nii pikk kui ehtsal nahal ning need pleekivad ja vananevad kergesti. Seetõttu peavad inimesed nende sünteetiliste nahktoodete kasutamisel pöörama tähelepanu hooldusele ja korrashoiule.
Silikoonnaha tootmine
Lisaks traditsioonilisele ehtsale nahale ja sünteetilisele nahale on viimastel aastatel tekkinud uut tüüpi nahamaterjal – silikoonnahk. Silikoonnahk on kõrgmolekulaarsest silikoonmaterjalist ja tehiskiust kattega kunstnahk, mille eelised on kerge kaal, voltimiskindlus, vananemisvastane, veekindel, saastumisvastane ja kergesti puhastatav ning nahasõbralik ja mugav tunne.
Silikoonnahal on lai kasutusala ja seda saab kasutada autosalongide, käekottide, mobiiltelefonide ümbriste ja muude toodete valmistamiseks. Võrreldes PU- ja PVC-nahaga on silikoonnahal parem hüdrolüüsikindlus, UV-kindlus, soolapihustuskindlus ning kõrge ja madala temperatuuri vastupidavus ning see ei vanane ega tuhmu kergesti. Lisaks ei teki silikoonnaha tootmisprotsessi käigus kahjulikke gaase ega reovett ning keskkonnareostus on samuti väiksem.
Kokkuvõte
Nahk on iidse ja moodsa materjalina läbinud pika arenguprotsessi. Alates esialgsest loomakarusnaha töötlemisest kuni tänapäevase ehtsa naha, PU, PVC naha ja silikoonnahani on nahatüüpe ja kvaliteeti pidevalt täiustatud ning kasutusala on pidevalt laienenud. Olenemata sellest, kas tegemist on ehtsa või sünteetilise nahaga, on igal materjalil oma unikaalsed eelised ja puudused ning inimesed peavad selle kasutamisel valima vastavalt oma vajadustele ja stsenaariumidele.
Kuigi tänapäevane tootmistehnoloogia ja keemilised materjalid on asendanud paljud traditsioonilised nahatöötlusmeetodid, on pärisnahk endiselt väärtuslik materjal ning selle ainulaadne tunne ja tekstuur teevad sellest esimese valiku tipptoodete jaoks. Samal ajal on inimesed järk-järgult mõistnud keskkonnakaitse olulisust ja hakanud proovima kasutada keskkonnasõbralikumaid ja säästvamaid materjale traditsioonilise sünteetilise naha asendamiseks. Silikoonnahk on üks uutest materjalidest. See pole mitte ainult suurepärase jõudlusega, vaid ka vähem keskkonnareostusega. Seda võib pidada väga paljutõotavaks materjaliks.
Lühidalt, teaduse ja tehnoloogia pideva arengu ning inimeste keskkonnakaitsele pööratud tähelepanu tõttu areneb ja areneb pidevalt ka nahk, iidne ja moodne materjal. Olgu tegemist ehtsa naha, PU, PVC või silikoonnahaga, see on inimeste tarkuse ja raske töö kristalliseerumine. Usun, et tulevikus jätkavad nahamaterjalid uuendusi ja muutusi, tuues inimellu rohkem ilu ja mugavust.
Postituse aeg: 15. juuli 2024
